Maailm on palju lihtsam kui meile näib, näidatakse ja lastakse näha.
On need ajad meil praegu sellised nagu nad on, üks on kindel, aeg on muutunud ja muutumas. Samas on muutustes ka meie arusaamad ajast kui sellisest kuni selleni välja, et aeg pole mitte ainuüksi einsteinlikult suhteline nähtus vaid on suisa illusioon. Minnes veelgi kaugemale ehk tõele lähemale võime väita, et kogu meie reaalsus, mida seni raudkindlaks peetud, on üks suur ja kõikehõlmav illusioon ning meelepete. Need väited pole lihtsalt üks järjekordne esoteeriline jaburus vaid juba pikka aega teadlaste poolt avastatud, kuid maailma valitsevate inimlike (või siiski pigem, ebainimlike) võimujõudude poolt varjule pressitud, teadmised.
Et miks siis teaduse revolutsioonilisi avastusi inimeste eest kiivalt varjatakse ja moonutatud tõdedega (kui mitte öelda, lausvaledega) asendatakse? Eks ikka selleks, et inimesed ei saaks teada, kes nad oma olemuselt on ja millised on nende tegelikud võimed ja võimalused meid ümbritseva reaalsuse tajumisel ja enesele soodsamaks muutmisel. Maailma valitsemine (ka riikide, kontsernide jms.) baseerub inimlikul hirmul. See hirm seisneb selles, et inimesele sisendatakse pidevalt, et üksikisik ei suuda reaalsust muuta, abi saab vaid väljastpoolt, riike/ettevõtteid valitsevad “targad” ja “erilised” inimesed jne. jne.. Seda hirmu topivad meisse võimukandjad.
Miks “nad” meid siiski hirmutada suudavad ja miks inimesed ennast hirmutada lasevad? Nüüd jõudsime tagasi sinna, millest me alustasime ja võtmesõnaks on TEADMINE ehk tegelikult teadmiste puudumine. Teadmisteta inimene on hirmutatav, hirmunud inimene on valitsetav. Ja kui me nüüd enese ümber ringi vaatame, siis mida me näeme kui avame peavoolu ajalehed, kuulame peavoolu raadiot ja vaatame peavoolu televisiooni – igal pool üks ja seesama: HIRM. Isegi siis kui mõni suur riigiisa ütleb sinisilmselt, et ta USUB, et kohe-kohe läheb kõik heaks, siis tegelikult toidab ta HIRMU, sest USKUMINE ei ole TEADMINE.
See, mida meie kodulehelt ja meie tegevustest saate ammutada on lihtne teadmine ehk teadmiste teadasaamine. Me aitame teil teada saada, kuidas te saate ise oma reaalsust muuta ja seda ülimalt LIHTSALT. Meie kreedoks on see, et uskuda või mitte uskuda saab asju, mida pole olemas, kuid olemasolevate asjade kohta kehtib lihtne tõdemus: me kas TEAME või VEEL EI TEA, aga oleme kohe valmis TEADA SAAMA. Ja kõik see, mida saame teada meie, saab meie poolt teatavaks tehtud ka Teile, kas siis siinse ilmavõrgu lehekülje või meie seminaride kaudu. Tegelikult soovitame siiski meie seminaridele tulla, sest siia võrgulehte ei mahu eriti palju - vaid märksõnad. Üks on kindel, et tõelised teadmised on lihtsad ja seeläbi muudavad need meie maailma lihtsamaks. Lihtne ei saa hirmutada, sest see on LIHTNE.
Kui Teil nüüd targutamisest villand on saanud, valige mõni allolev nupp ja süüvige meie poolt pakutava sisusse.
Ennist puudutasime uskumise-teemat. See on omamoodi seotud sellise nähtusega nagu religioon. Meie seisukoht on, et institutsionaalsetel religioonidel ei ole tulevikureaalsuses kohta. Juba Carl G. Jung on öelnud, et religioon on kaitseks religioossete kogemuste eest. See, millega meie tegeleme, on asi, millel ei ole uskumisega mingit pistmist. Olgu see Matrix Energetics või orgonoomika või miski muu – kõik meie poolt praktiseeritav lihtsalt toimib, kuna tegemist on kvantmehaaniliste fenomenidega. Meie nn. asjad võivad esile kutsuda elamusi, mida võib pidada religioosseteks, kuid millel ei ole religiooni ja uskumisega mitte mingit seost.
Kui Te aga ühtegi nuppu ei vajutanud, siis lugege edasi.
Mis puutub kvantfüüsikasse ja –mehaanikasse, siis ilmselgelt ei tea meie kübekestki niipalju selle teaduse teoreetilisest poolest, kui vastava ala akadeemilised teadlased, kuid ühte julgeme väita, et enamus kvantfüüsikuid ei tunnusta (vähemasti avalikult) enamikke meile teadaolevatest, selle teaduse lihtsatest rakendusvõimalustest igapäevaelus. Üks mu tuttav oma ala tunnustatud geneetikateadlane vastas mu küsimusele, et miks ta ei räägi oma üliõpilastele kõike seda, mida ta teab oma ala varjatavatest teadmistest, et ta räägiks küll, aga selle eest talle palka ei maksta ning grante ei jagata. Sama kehtib ka akadeemiliste kvantfüüsikute kohta. Äraütlemata veider, aga igapäevaselt tuttav, oli ühe Tartu linna gümnaasiumi füüsikaõpetaja ülestunnistus oma õpilastele, et õpitagu selgeks see, mida ta õpetab, sest siis saavat õpilased selgeks vähemalt selle, kuidas asjad tegelikult ei ole. Kui siis õpilased küsisid, et kuidas asjad tegelikult on, vastas õpetaja, et kõik on hoopis teistmoodi, kui tema õpetab ja õppekava ette näeb, aga tõe peavad lapsed ise välja uurima. Müts maha sellise aususe ees! See õpetaja vähemalt teab, mis on tõde ja üritab tegelikku vaimupimedust vihjetegagi valguse poole tõugata. Kui palju on aga neid õpetajaid, kes ise ei tea, ei tahagi teada ja intoktrineerivad õpilaste ajusid ebateadmistega, nende samadega, millega neid omal ajal umbe on tambitud.
Me ei väida, et meie valdame ning levitame absoluutset tõde. Ei, kaugeltki mitte. Kuid üks on kindel: me hoiame suundumust tõele ehk pürgime tõele lähemale. Me püüame hoiduda hinnangutest, sest meie arvamist mööda on kõik siin ilmas absoluutse tõe väljendus. Küllap me sedasi mõeldes ja liikudes ka kunagi tõele enesele pihta saame. Seniks aga hoidke meil silm peal.
Me otsime ise ja pakume oma mõttekaaslastele teekonda spirituaalsele arengule, kuid me ei lasku ulmadesse ning säilitame eneses elutervet skepsist.
Roosamanna vahulisus mõjutab maitsenüansse, kuid toiteväärtuse määravad ära selle koostisosad.
No nüüd tee küll oma valik ja vajuta mõnda nuppu!
ME EI SAA VALIDA, KAS LUUA VÕI MITTE, KUID ME SAAME VALIDA, KUIDAS LUUA.
VAID TEADMISED VÕIMALDAVAD LUUA TEADLIKULT.
Loendur paigaldatud 01.02.2010
Lehte täiendati viimati: 14 May, 2012
Kogu tõde läbib alati kolm etappi:
• Esimene on naeruvääristamine
• Teine on jõuline vastuseis
• Kolmas on iseenesest mõistetav aktsepteerimine
Arthur Schopenhauer
Kui sulle ikka veel tundub, et oled sattunud valele lehele ja kõik siinkirjutatu on jamps, siis vajuta kõrvalolevale ikoonile. Mina teen nii, kui nalja tahan saada.
Ja külastage ka "skeptikute" -lehte. Seal on palju huvipakkuvaid viiteid. Näiteks on seal viide Elbert Tuganovi multikale "Aatomik" - saate näha, millisel tasemel on "skeptikute" arusaam tuumafüüsikast.
Edasi lugege pseudoskeptikutest Uidete alalehelt. Päris huvitav...
Thomas Young tegi oma kuulsa kahe pilu katse tõestamaks, et valgus on laine. Sellel eksperimendil oli tähendusrikas järelm, mis mõjutas enamusi 19. sajandi füüsikuid püüdlustes leida nn eetrit ehk valguse edasikandumise keskkonda. Kuigi see eksperiment oli tähenduslik seoses valguse omaduste uurimisega, siis tegelikult saab sarnast eksperimenti teostada igasuguste lainetega, kaasaarvatud vee lainetega. Sedapuhku keskendume siiski valguse käitumisele.
Maagilise Matrixi toimet seletab just nimelt seesama ÜLIMA VAATLEJA efekt ehk vaadeldes informatsiooni mõjutab teadvus füüsilist reaalsust.
Thomas Young korraldas oma eksperimendi 19. saj. algusaastail (sõltuvalt allikast 1801-1805). Ta lasi valguse läbi barjääri pilu ja valgus levis pilu läbinuna laienedes otsekui iseseisvast valgusallikast lähtuv lainefront (Huygens-Fresneli printsiibi alusel). Sama valgus läbis omakorda kaks pilu teises barjääris (paigutatud hoolikalt õigele kaugusele esmasest barjäärist). Kumbki pilu omakorda tifrakteeris valguse nagu oleks tegu iseseisvate valgusallikatega. Valgus mõlemast pilust tabas vaatlusekraani ja jättis sellele laine interferentsimustri. (Vt. kõrvalolevat joonist.)
Üks footon korraga
Sai võimalikuks konstrueerida valgusallikas, millest emiteerusid footonid ühekaupa. See oleks nagu lastakse keerlev mikroskoopiline pallike läbi pilude. Asetades vaatlusekraani asemele piisavalt tundliku detektori, mis oleks küllalt tundlik ühe footoni tabamuse kindlakstegemiseks, peaks saama selgeks, kas tekib või ei teki interferentsi muster.
Vaatlusekraaniks kasutati ülitundliku fotofilmi ja teatud aja möödudes film ilmutati, et näha valguse iseloomu näitavat mustrit. Tulemuseks oli laine interferentsimuster.
Kummaliseks osutus aga see, et kuna footoneid tulistati läbi kahe piluga barjääri ühekaupa, siis poleks mingil juhul tohtinud interferentsi mustrit tekkida, sest üks footon saab läbida vaid ühte pilu korraga, aga mitte kahte. Kuidas oli see võimalik? Selle seletamiseks tekkis mitmeid intrigeerivaid interpretatsioone kvantfüüsikas Kopenhaageni interpretatsioonist mitme-maailma interpretatsioonini.
Asjad lähevad veelgi imelikumaks
Nüüd tehti eksperimenti väike muudatus. Ühe pilu juurde pandi detektor, mis pidi näitama, kas footon läbib jälgitavat pilu või mitte. Kui me teame, et footon läbib ühte pilu, siis ei saa ta läbida teist ja teiselpool barjääri iseendaga interfereeruda.
Kuid selgus, et pärast detektori paigaldamist ühe pilu juurde ei tekkinud ekraanile enam interferentsi mustrit! Olles sooritanud sama eksperimendi, mis varem, vaid selle muudatusega, et eksperimendile oli lisatud mõõteseade, muutus eksperimendi tulemus dramaatiliselt.
Ainuüksi mõõtmise akt, määramaks, millist pilu footon läbib, kaotas laineomaduse täielikult. Sellest hetkest kui lisati mõõteseade, käitusid footonid täpselt nii nagu oli oodata, et osakesed käituvad. Kui mõõteseade selle ühe pilu juurest eemaldati, siis lainetest tingitud interferentsimuster taastus ning valgusosakesed (footonid) käitusid taas kui lained.
Veel osakesi
Aastate jooksul on seda eksperimenti korratud paljudel erinevatel moodustel. Claus Jansson korraldas 1961. aastal selle eksperimendi elektronidega ja sai tulemuseks Youngi lainekäitumise, mis väljendus vaatlusekraanile ilmunud interferentsimustris. Janssoni versioon sellest eksperimendist hääletati ajakirja Physics World lugejate poolt 2002 aastal “kõige ilusamaks eksperimendiks”.
1974. aastaks oli tehnoloogia arenenud sedavõrd, et osutus võimalikuks viia läbi sama eksperiment tulistades kahe piluga barjääri suunas elektrone ühe kaupa. Jällegi ilmnes interferentsimuster. Kui aga ühe pilu juurde paigaldati detektor, kadus interferentsi muster taas. 1989. aastal korrati katset Jaapani teadlaste poolt, kelle käsutuses oli väga peen aparatuur. Tulemuseks oli vääramatult sama ilming – detektor ükskõik kumma pilu juures või mõlema pilu juures korraga kukutas kokku lainefunktsiooni ning vaatlusekraanile ei tekkinud interferentsimustrit.
Milline see kahe pilu eksperiment siis oli?
Eksperimenti on korratud footonite, elektronide ja isegi aatomitega ning molekulidega (molekuliks oli joonisel nähtav fulleren) ja iga kord ilmneb üks kindel nähtus: miski osakeste mõõtmisel pilu juures likvideerib lainelise käitumise.
Eksisteerib palju teooriaid, miks see on nii, kuid seni on kõik vaid oletused, kuid suurem enamus teaduslikest teooriatest on saanud alguse oletustest, mis aja möödudes on leidnud kinnitust ja mida me tänapäeval loeme iseenesest mõistetavusteks.
Ülaltoodud multiplitseeritud versioonis kahe pilu katsest on tegemist illustreeriva selgitusega ühe kvantfüüsika nö probleemi kohta ja see "probleem" on inimteadvuse mõju läbiviidavasse eksperimenti. Kvantfüüsikud ei eita juba enam ammu, et on korduvalt kinnitust leidnud faktid, et eksperimendi tulemuse paljudes kvantfüüsika katsetes (nt. antud kahe pilu katses) määrab eksperimentaator oma jälgiva kohaloluga. Järelikult ei eitata teadus inimteadvuse toimet mateeria tunnusomadustele.
Akadeemiline füüsika aga tunnustab füüsikateooriaid paraku vaid siis kui selle väiteid on võimalik matemaatiliselt väljendada ja selles seisnebki akadeemilise teaduse suurim komistuskivi: kui püüda "tõlkida" teadvuse osalemise toimet eksperimentide läbiviimisel matemaatika keelde, siis peaks teadvus olema matemaatiliselt määratletud ja määratletav, kuid seda pole akadeemiliselt tunnustatud teadus seni veel suuteline tegema.
Kui aga erinevatelt kvantteooriatelt koorida maha võrrandid ja matemaatika, muutub kõik lihtsaks ja loogiliseks. Tekib kahtlus, et kas matemaatika ikka on universumi universaalne keel?!
Youngi eksperimendi mõju
Sajand hiljem töötas Einstein fotoelektriliste efektide kallal ja tema töödega seoses hakkas domineerima valguse osakestena levimise teooria ehk footon-teooria.
Topeltpilu-katse laiendamine
Peale valguse levimise footon-teooria väljakäimist, mis ütles, et valgus levib diskreetse kvandina, jäi õhku endiselt küsimus, et kuidas saavad osakesed käituda lainena. Aastaid uurisid füüsikud valguse “veidrat” omadust käituda nii osakeste voo kui lainena, kuid ühest vastust ei leitud.
20. saj. alguseks oli endiselt päevakorral küsimus, kuidas valgus – tunnustatud kui kvantenergiaga osakeste kogumid, mida kutsuti footomniteks – suudab samal ajal demonstreerida laine käitumisomadusi. Arvati, et see võib olla samasugune nähtus nagu vee aatomid (osakesed) tekitavad koos liikumisel laine.
REAALSUSLOOMES me demonstreerime ja õpetame, kuidas on eelpool kirjeldatud "vaatlejaefekt" ehk "mõõtmine" nagu seda kvantfüüsikas nimetatakse, rakendatav nn makromaailmas ehk mil moel ainuüksi vaatlemine võimaldab muuta füüsilist reaalsust.
Vaatleaefekt on koheselt ja füüsiliselt tunnetatav ning selle abil on võimalik saavutada seda, mida on harjutud imedeks pidama.
P.S. Põhivoolu teaduse füüsikud väidavad, et kvantmehhaanika hõlmab nähtusi mikromaailmas ja klassikaline füüsika aitab meil muuta ennustatavaks nähtused makromaailmas.
Paraku pole needsamad akadeemilised füüsikud siiamaani suutnud jõuda kokkuleppele, et kustmaalt lõppeb mikro- ja kustmaalt algab makromaailm - käib nagu omapärane piirisõda.
Aga mis oleks kui seda piiri polegi olemas, kui see piir on lihtsalt väljamõeldis?
Ilmselt see piir üks alusetu ja mõttetult kivistunud fantaasiavili ongi ja meie REAALSUSLOOMES suudame avatud meelelaadiga inimestele seda tõestada ning leida sellele piiri puudumisele kasuliku rakenduse.
REAALSUSLOOME
Meie väidame, et kui vaatleja toimel kollabeerub lainefunktsioon füüsiliseks mateeriaks, siis on olemas ka vastupidine protsess ja see on vaatleja poolt juhitav.
Selleks on vaja vaid arusaamist kvantmehhaanika põhiprintsiipidest ning õppida selgeks, kuidas saavutada meeleseisund, mis tingib pöördprotsessi ehk kuidas lasta füüsilised situatsioonid ja seisundid vabale voolamisele, et seejärel saaks tekkida uus ja meid rahuldavam füüsiline reaalsus.
KVANTMEHHAANIKA, KOPENHAAGENI INTERPRETATSIOON
Siinkohal üks artikkel kvantmehhaanika Kopenhaageni interpretatsioonist, mis käsitleb kvantmehhaanika ja traditsioonilise shamaaninduse seoseid.
Artikli autor on teadmata, kuid tema vaadetes ja arusaamades on paljuski kokkulangevusi REAALSUSLOOME omadega.
• Esimene on naeruvääristamine
